Läbipaistmatul udusel kollasel õllel on umbes sõrmepaksune valge vaht, mis jätab klaasi seintele kena pitsmustri.
Aroom on värske humalane, troopilisema iseloomuga puuviljane, kergelt tsitruseline. Esile tulevad mahlane melon, ananass, hapukasmõrkjas laimikoor. Taustal on õrnalt tunda mõrkjamaid, vaigusemaid, männiseid noote.
Esmamaitse on troopiliselt puuviljane, magumõrkjas. Tunda on tsitruseliste koored, ananass, valged sõstrad. Järelmaitses jääb kestma troopiline magusmõrkjas puuviljasus.
Õllel on vaatamata madalale alkoholisisaldusele võrdlemisi täidlane keha. Suurepärases tasakaalus troopilised humalased maitsed teevad sellest väga hea janukustutaja, aga see sobib perfektselt ka erinevate mereandidega. Tasub proovida näiteks pannil praetud krevette, millele on lisatud näpuotsaga tšillit ja ingverit.
Soovituslik serveerimistemperatuur 4-6C kraadi juures.
“Oh, you think dryness is your ally. But you merely adopted the dry; I was born in it, molded by it.”
Surikaadid teavad, mida tähendab „kuiv“. Nad sünnivad ja elavad kogu elu kõrbes. Niisiis otsustasime neilt õppust võtta. Kuiv nagu kõrbeliiv? Jah, aga linnastele andsime õhkõrna võimaluse enda magusat külge näidata. Puuviljane? Kindlasti, Amarillo ja Citra humalad saavad särada. Kerge karastav sõõm palavaks päevaks? Otse loomulikult.
Elamus: Tugevalt karboneeritud humalašampus täidab klaasi kõrge helevalge vahukihiga. Kuldkollane õlu on kristallselge.
Aroomis on puuviljased ja vaigused humalad. Mango, tsitrus ja troopilised puuviljad. Linnased pistavad sekka õhkõrna mõtte meeküpsisest.
Maitse on õrn ja õhuline. Kõik aroomis lubatu on kenasti ka maitses olemas. Linnased kumavad ka maitses läbi ja on tasakaalus humalate leebe mõrkjusega. Väga kerge on see sõõm küll, aga eks see ole ju kuiva IPA eksistentsi kvintessents
Kahe pruulikoja koostöös valminud maitseküllane ja humalane õlu, mille ainus maitsevääratus on nimi. Aga mida sa ikka India Pale Lager tüüpi õllele nimeks paned?
Võibolla on see hommik, mis saabus ootamatult, kuna aeg koos sõpradega lõkke ümber läks väga kiiresti. Võibolla hoopis koht kala püüdmiseks, kus varajasel tunnil oma mõtetega segamatult koos olla.
Võibolla ärkasid lihtsalt selleks, et kuulata varaseid linde ja võtta ette üks karastav suplus. See on sinu salajane koht, kus sa päikesetõusu naudid.
Päikesetõus salarannas on hullupööra humalane ja mahlane IPA, mis on mõeldud suvel nautimiseks.
Kogemus: Klaasis tervitavad sind õrnalt hägune kuldkollane õlu ja lumivalge kohev vahukiht. Aroomis saavad kokku mango ja banaan ning varahommikune kastemärg männimets.
Mahlases keskpaigas on õrna linnaselise põhja peal humalate magusmõrkjas tsitrus ja troopilised puuviljad.
Järelmaitses tuletavad humalad meelde, et tegemist on ikkagi IPA’ga, ning keelele jääb kestma vaoshoitud mõrusus.
Legendi järgi tõi Kazbeki mäetipult kohalik kangelane Pkharmat inimestele jumalate käest tule ja pani alguse nahi rahvale. Pkharmat’il endal läks vähe kehvemini. Kuri jumal Sela püüdis ta kinni, aheldas Kazbeki mäe külge ja igal hommikul tuleb pistrik Ida tema maksaga maiustama.
Lisaks tulele on Kaukasusest pärit ka metsik humal, mis on üheks Kazbeki humala esivanemaks. Nii on see melissi, mündi ja küpse papaia lõhnaga tulnud tuld tooma külma ja kõledasse ameerika humalate maailma. Pruulmeistri suhted pistrikega on jäänud heatahtlikeks.
India Pale Ale on üks suur rännumees. Juba 18. sajandil eksporditi seda kanget ja humalast õlut Inglismaalt Indiasse. Ajapikku eksport vaibus ja möödunud sajandi keskpaigaks oli see erakordne õllestiil unarusse vajunud. IPA taaselustasid Ameerika käsitööõllemeistrid 80-ndatel. IPA sündis uuesti kangemana, humalasemana ja populaarsemana kui kunagi varem. Kuuldused sellest suurepärasest õllest jõudsid ka Euroopasse ja nii saabus kadunud poeg suure ringiga koju.
Nüüd on killuke hullhumalast ajalugu selles pudelis sinuni jõudnud. Selles kullakarva õlles peavad pidu Simcoe, Amarillo ja Columbus humalad ja ega millegi muu jaoks siin ruumi jäägi.
Kellele siis humalad ei meeldiks? Üks korralik humalapomm tõmbab õllesõpra nagu palderjan kassi.
Humaladoosi saamiseks pöörab asjatundja oma pilgu IPA ehk India Pale Ale’i poole. See on õllestiil, kus väljendit “liiga palju humalaid” ei ole olemas. Paraku näeb IPA ette ka päris korraliku koguse alkoholi, ikka 7% ja 8% ja rohkemgi veel. Igasse olukorda aga kange õlu ei sobi. Alkohol on ikkagi alkohol ja tark õllesõber käib sellega ettevaatlikult ringi.
Mis oleks, kui üks IPA oleks küll hullupööra humalane, aga alkoholi oleks õige napilt? Just see ta on – Väike India. Õige lahja kraam, kuhu on ohtralt Columbuse, Simcoe ja Amarillo humalat sisse pandud.
