Blackmouth Cur on austusavaldus Ameerika käsitööõlle pioneeridele. See õlu on saanud inspiratsiooni ameerika-tüüpi klassikalisest Pale Ale’ist.
Tänapäeval on see õllestiil laialt levinud, kuid 70-ndate lõpul oli tegemist õllega, mis oli ehmatavalt teistsugune. See oli kangem kui tollal levinud õlled ja seal kasutati Ameerika humalaid, mida peeti nende tugeva ja omapärase maitse tõttu õlle pruulimiseks sobimatuks.
Tänaseks on Cascade humalatest saanud ameerika-tüüpi õllede tunnus. See greibi- ja männilõhnaline humal on ka Blackmouth Cur’i allkirjaks. Merevaigukarva värv, uhke vahukiht ja Vienna linnastest tulev linnaseline ja kergelt karamelline järelmaitse on meie kummardus pruulmeistritele, kes julgesid ja tahtsid õlle maitse taas esikohale seada.
Kellele siis humalad ei meeldiks? Üks korralik humalapomm tõmbab õllesõpra nagu palderjan kassi.
Humaladoosi saamiseks pöörab asjatundja oma pilgu IPA ehk India Pale Ale’i poole. See on õllestiil, kus väljendit “liiga palju humalaid” ei ole olemas. Paraku näeb IPA ette ka päris korraliku koguse alkoholi, ikka 7% ja 8% ja rohkemgi veel. Igasse olukorda aga kange õlu ei sobi. Alkohol on ikkagi alkohol ja tark õllesõber käib sellega ettevaatlikult ringi.
Mis oleks, kui üks IPA oleks küll hullupööra humalane, aga alkoholi oleks õige napilt? Just see ta on – Väike India. Õige lahja kraam, kuhu on ohtralt Columbuse, Simcoe ja Amarillo humalat sisse pandud.
Kui üks tuukan otsustaks Eestisse kolida, peaks ta ennast päris soojalt riidesse panema. Sõpradeks sobiksid talle meie rähnid, aga söögiga oleks keerulisem. Puuviljade nosimise asemel peaks ta midagi muud söögiks leidma. Midagi kohalikku. Kartulit või rukkileiba näiteks. Noh kui oleks üks selline tuukan, pisut tujukas.
Tujukas Tuukan on klassikaline kuiv stout, millele annab tujukuse rukkilinnas.
Kui sulle koerad just päris vastukarva ei ole, siis mingil hetkel oled kindlasti imetlenud mõnda newfoundland’i koera ehk njuufat. Ta on pilgupüüdja, ja põhjusega – majesteetlik, massiivne ja tugev koer, kellest kiirgab väärikust ning heasüdamlikkust.
Just see sõbralik hiiglane on andnud inspiratsiooni “Lõbusale Njuufale”. Ka õlu on suur, must ja sõbralik. Jõulise keha annavad õllele Vienna, Munichi ja Pilsneri linnased, tumemusta värvi saamiseks on lisatud röstitud linnaseid ja sõbraliku humalamaitse jaoks Citra ja Cascade humalaid.
Erinevalt oma vaprusega legendaarseks saanud koeratõust, njuufa õlu su elu päästa ei suuda. Küll aga võib ta ühe sõpradega veedetud õhtu soojemaks teha.
