Pruulikoda

Pruulikoda

TL;DR

Lehe Pruulikoda on 2013. aastal loodud käsitööõlle pruulikoda, kus sünnivad põnevad, maitsvad ja omanäolised käsitööõlled. Keilas asuv pruulikoda on üks esimesi moodsa käsitööõlle pruulikodasid Eestis ja praeguseks on meie rikkalik õllevalik leidnud austajaid nii Eestis kui ka välismaal. Lehe Pruulikoja lugu on tänaseks kümnete tuhandete õllesõprade, meie partnerite ja meie inimeste lugu.

Algus

Lehe Pruulikoda on asutatud Tarmo ja Gristeli poolt, kes pruulisid hingega kuni 2019 aasta suveni. Pruulikoja ideeni jõuti nagu ikka kõigepealt läbi kodupruuli. Aastast 2009 tegi Tarmo mõningaid kodupruule ning pruulikoja loomiseni jõuti aastal 2013. Esimesed õlled jõudsid poodidesse ja pubidesse märtsis 2014 - „Blackmouth Cur“, „Lõbus Njuufa“ ja „Väike India“.

Tarmo kirjelab algust nii: “Esialgne plaan tasa ja targu toimetada läks kiirelt vett vedama. Käsitööõllehuvilisi jagus nii pubidesse, restoranidesse kui ka suurtesse poekettidesse. Õlut, seevastu, väga ei jagunud. Ei olnud harvad juhud, kui klient villimisliini otsa juures ootas, et värskelt villitud kast kaenlasse krabada.

Selleks, et õllesõpru mitte alt vedada (ja ka selleks, et mitte tarneaukude eest trahve saada) tuli pruulikoda kiirelt laiendama hakata. Vaja läks nii roostevabast terasest vaate kui terasest närvidega pruulmeistreid. Kääritustankid vallutasid pruulikoja nagu Rooma leegion – kenasti üksteise järel sirgetes rivides. 3000 l kääritusmahust sai 9000 l, siis 15 000l ja siis 21 000l. USA’st jõudis läbi Inglismaa kohale uus villimisliin ja Itaaliast siltimismasin. Meskikatel tuli juurde muretseda, et jaksaks ühel päeval mitu pruuli teha. Tankide jahutussüsteemil jäi rammu napiks ja sedagi tuli laiendada. Ja kiirem veski koos suure kolu ja linnaste transportijaga. 24 tunnist ööpäevas kippus lootusetult väheks jääma.

Pruulikoja laiendamine

Koos pruulikateldega alustas Lehe Pruulikoja raudvara – pruulmeister Erki, kelle tähelepaneliku silma all valmib enamus meie õllesid. Koos lisatud kääritusnõudega leidsid oma tee pruulikotta ka siltimismasina lausuja Liis, mikrobioloogia huviga Mati ja roostevaba terase võlur Tanel. Kontorisse korda hoidma tulid Livia ja tema itaalia corso’d.

Meie pruulid

Aastate jooksul oleme teinud erinevaid ühispruule ning katsetanud väga erinevaid stiile. Koostöös Soome pruulikojaga Ruosniemen Panimo sündis Läänemerest inspireeritud soolane ja kadakane gose “Keri Saarele”. Venemaalt, Peterburist, tuli meile külla Vasileostrovskaya pruulikoja pruulmeister, kellega koos pruulisime iidsete aegade mälestuseks ohtra vaniljega maitsestatud imperial stout’i “Ravnodenstvie”. Saksamaa pruulimiskultuuri südamest, Bambergist, tuli meiega koos pruulima St. ERHARD’i pruulmeister ja tulemuseks oli värskelt nopitud Eesti humalatega maitsestatud jõuline barleywine “Endspiel”.

Singularity

Avastamisrõõmu jätkus ka 2017 aastaks. Koostöös Andersoni pruulikojaga jõudis poelettidele üks esimesi Eesti NEIPA’sid. Valmis hakkasid saama ka pikka aega tammevaatides küpsenud õlled. Nii jõudsid alles 2017 aastal õllesõpradeni burboonivaadis küpsenud ülikange, šokolaadine ja magus stout “Singularity”, rummivaadis aega veetnud topeltbock “Reibas Rottweiler BA” ning vaadis valminud topelt-IPA “Ja päike tõuseb”. Vaadis küpsenud versiooni sai ka vahepeal üheks meie kõige popimaks õlleks kasvanud “Ravnodesntvie”. Laiali sai kangutatud ka Eesti õllede alkoholisisalduse käärid – poodidesse jõudis meie alkoholivaba õlu “Kas te olete täna õhtul vaba” ja 20% ABV kääritatud quintuple IPA “Übermensch”. Kas jõudsime midagi veel teha? Jõudsime. Porganidõlu – jah, kuumalt joodav õlu – jah, kahekordselt külmdestileeritud õlu – jah, chillipilsner – jah, Eestis kasvatatud humalatega õlu – jah.

Omanikevahetus

Omanikevahetus

Kuna Tarmo ja Gristeli hobiäri oli aastaks 2019 kasvanud juba liiga suureks, oli neil valida, kas teha ettevõte jõuga väiksemaks või lubada kasvada edasi kellegi teise omanduses. Tuleb nii välja, et vääriliseks järeltulijaks osutusin mina, Tanel. Oma pruulikojast olin unistanud juba aastaid ning kui Gristel ja Tarmo ühendust võtsid plaaniga müüa hingega üles ehitatud pruulikoda, haarasin kohe võimalusel sarvist. Olen Lehe toimetamisi algusest peale jälginud ning usun, et Lehe suurepärased sissetöötatud pruulid ning minu enda UJH pruulikoja õlled moodustavad hea koosluse edasisiseks kasvuks.

Käsitööõlle maailmas olen Eestis sees olnud selle õitseajast saadik. 2014 aastal asutasin käsitööõllede poe Uba ja Humal. Alates 2017 aastast pruulin ka ise mustlaspruulijana. Maailma suurim õlleentusiastide keskkond RateBeer tunnustas aastal 2018 UJH õllede tootja Eesti parimaks uueks pruulikojaks, kuigi oma pruulikoda mul sellel ajal veel polnudki. Lehe pruulikoja ost annab edasisi võimalusi uute põnevate õllede katsetamiseks.

Edasi

Me tuleme iga päev tööle selleks, et midagi õppida. Midagi uut välja mõelda ja midagi uut valmis teha. Me ei ole lõpetamas, ega vist lõpetagi. Pigem on vaja mõelda, kuidas võimalikult palju uusi ja lahedaid õllesid pruulitud saab. Meil on raugematu huvi teada saada, mis jääb horisondi taha. Iga leitud vastus toob 3 uut küsimust. Iga pruulitud õlu 5 uut mõtet.

Meil on hea meel näha, et sa oled meie lugu lugema sattunud. Tervitame sind, tõstes mõttes klaasi õllega sinu hea maitse terviseks, sest ilma sinuta ei oleks olemas ka Lehe Pruulikoda.

meeskonnapilt