Incubus on erksat roosat värvi hägune õlu, millel sõrmepaksune roosakasvalge vaht.
Aroom on mahlane ja marjane, magushapu mustsõstar harmoniseerub suurepäraselt värskendavate mündiste nootidega.
Esmamaitse on marjaselt hapu, mustsõstramahlane. Keskmaitses lisandub natuke moosisesmat magusust ja mündi värskust. Järelmaitses tulevad esile ürdisemad ja tsitruselised maitsed, mustsõstralehed ja laimikoor.
Incubus on värskendav ja jahutav suvine hapu õlu, mis on suurepärase janukustutava efektiga, aga tasub proovida ka erinevate külmade magustoitude kõrvale.
Soovitame Incubust serveerida külmalt, 4-6C kraadi juures.
Hägune punakasroosa õlu, millel on roosakasvalge tihe, hästipüsiv vahumüts.
Aroom on marjane - küpsed magusad vaarikad nagu oleks nina otse vaarikapõõsasse pistnud. Taustal aitab marjamagusust tasakaalustada mündi värskus.
Esmamaitse on särtsakalt magushapu. Vaarikate mahlane magusus seguneb hapukate tsitruseliste nootidega. Keskmaitses tuleb esile mündi värskus, mis jääb kauaks järelmaitsesse kestma. Lõpp on pigem kuivemapoolne.
Succubus on värskendav ja suvine kerge kehaga hapu õlu, mis on suurepärase janukustutava efektiga, aga sobib perfektselt ka erinevate külmade kergemate salatite kaaslaseks.
Soovitame Succubust serveerida külmalt, 4-6C kraadi juures.
Mereannid on õlle jaoks alati väljakutse olnud. Eks sobitada ühte-teist annab, aga briljantset sobivust on raske leida. See õlu on pruulitud, et seda lünka täita. Tulemuseks on kange hapu õlu, mis ei mahu ühegi olemasoleva õllestiili alla, seega tegime päris uue “imperial sour ale”.
“Why then the world’s mine oyster
Which I with sword will open.”
– The Merry Wives Of Windsor Act 2, scene 2, 2–5
Elamus: Hele-hele kollane õlu, mille lumivalge ja õhuline vahukiht vajub kiirelt olematuks.
Aroom annab juba mõista, et päris tavalise õllega tegemist ei ole. Sidrun, valge sõstar, hapukas viil ananassi. Kogemustega hapuõlle nautija leiab üles ka lakto-käärituse isemoodi puuviljasuse.
Esimene sõõm on kirgas ja värskendav. Õllele tavapäraseid maitsed sellest joogist väga otsida ei tasu. Ei ole siin ei humala aroomi ja mõrkjust ega linnaste veetlevat magusust või šokolaadist rösti. Mõtted tasub heaga kuiva valge veini suunas seada. Hapukas sidrun ja natuke mõrkjas laim. Vihjed virsikule. Linnased läbi hapu prisma saavad endale mesise rüü selga.
Järelmaitses jääb tooni andma puuviljane hapukus, mis aegamööda pisut koovaks muutub.
Sobib suurepäraselt koos mereandidega. Näiteks Gillardeau austritega.
“Väike Kollane Draakon” on hapuõlu, mis on oma iseloomu saanud Aasia köögist.
Elamus: Kõigepealt muidugi kurkum, eesti keeles ka kollajuur. Juba õlut välja valades laiutab ta uhkeldades nii aroomis kui värvis. Eks ole ka põhjust uhke olla, ega palju sedavõrd erilise iseloomuga vürtse pole.
Kuigi aroom on jõuline, jätab kollajuur esmamaitses lahedalt ruumi WildBrew Sour Pitch bakterikultuuri poolt loodud tugevale hapukusele.
Keskmaitses õnnestub lõpuks läbi murda linnaste magususel ja kusagilt kaugemalt piilub ka roheline Sencha tee.
Maitsete karuselli jääb lõpetama kurkum ja hapukäärituse tsitruseline ja puuviljane pool. Tundlikumat keelt jääb ehk painama rohelisest teest pärit kootav suutunnetus. “Kootav” on teaduslik öelda selle kohta kui miski keele paksuks teeb, nagu arooniamarju süües.
