Aus karu tuleb tavaliselt pühade ajal. Tatsab mööda lumiseid radasid ja vaatab rahuolevalt mõmisedes piduehteis kodusid. Kes teab, astub ehk mõnikord tuppagi. Vohmib kahvliga vehkides piduroogasid ja räägib lugusid võõrastest maadest ja seninägematutest loomadest. Aga kes teda ikka usub, sest kuidas üks mesikäpp üldse nõnda kaugele satuks.
See pühadeõlu on pruulitud kuuest sordist linnastest, millele annavad erilise soojuse tseiloni kaneel ja Madagascarilt pärit nelk.
Sügis. Hommikul on veel hämar kui koertega jalutama lähed. Hingeõhk aurab ja lompidel olev jää lendab astumisel klirinal kildudeks. Päike piilub ettevaatlikult esimeste kiirtega ja koerad uurivad härmas rohukõrte vahel rebase öiseid tegemisi. Tamm hoiab veel kangekaelselt oma pruunidest lehtedest kinni, aga pasknäärid on tõrud juba peitu viinud. Ilmad on juba külmad. Jahe hakkab.
Lehe Sügis on klassikaline rauchbier, mis on pruulitud Eestis suitsutatud linnastest ja mõeldud nautimiseks kõigile, kes meie lõkkehõngulist ja värvikirevat sügist armastavad.
Suvi on lihtne. Ega teda meil siin pikalt ei ole ka. Mõni nuriseb, et üldse ei ole. Tegelikult on Eesti suvi imeline. See, kes tahab, saab kõik tehtud. Sukeldujad sukelduvad, surfarid surfavad. Saab rannas kuumal liival peesitada või maakodus töise päeva veeta.
Sellise päeva õhtuks on tehtud Lehe Suvi. See õlu on lihtne nagu suvi isegi. Ta ei nõua käisest sakutades sinu tähelepanu, vaid laseb rahulikult mõelda tagasi tegusale päevale.
Kevad on heitlik. Kunagi ei tea, mida järgmine päev toob. Võib-olla särab päike ja soe kevadtuul sasib juukseid. Võib-olla sajab lund ja on käre pakane. Sõltumata ilmast on õhk samaaegselt täis nii mööduva talve kõdu kui tärkava suve ootust.
Sellises segaduses võiks anda kindlustunnet üks klassikaline õlu, näiteks märzen. Merevaigukarva linnaseline laager, mis on muutumatuna üle elanud sadu kevadeid.
