1839
East India Pale Ale
See ei ole sinu isa IPA, see on su vana-vana-vana-isa IPA. Pruulitud nii nagu seda 19 sajandi alguses ikka tehti. Burtoni vee ja ohtra East Kent Golding humalaga.
Troopilist merereisi ei hakanud me ette võtma, küll aga küpsesid vähesed tammevaadid kogu meie kuuma suve õues, saades osa nii kuumast päikesest kui jahedatest öödest.
Ajastule kohaselt võttis aastapikkusest küpsemisest osa ka brettanomyces claussenii. Tänapäeva IPA’ga see õlu ei sarnane, aga eks elu olegi edasi läinud. 19 saj. alguses ei olnud ei nutitelefone ega Internetti, elektrist rääkimata.
Elamus: Kui korgiga maadlemine on lõppenud, siis saab klaasi täita sügavkollase, kergelt punaka tooniga, kirkalt selge õllega, mille õbluke vahukiht kiirelt hajub.
Aroomis on brett, ei mitte see hobusetekk või laudalüürika, vaid vana hea inglise Brettanomyces claussenii. Elegantselt puuviljane, sõstraselt marjane, värskelt vürtsikas. Siit ja sealt sealt on tammevaadi vanilje läbi kumamas.
Esimene sõõm. Aeg ja tammevaat on sellel IPA’l kõik nurgad ümaraks lihvinud. Breti puuviljane mõrkjus ja linnase magusus sätivad ennast viisakalt tantsuplatsile valssi keerutama. Esimesed vaoshoitud sammud muutuvad kiiresti uljasteks poognateks et siis kirgliku ja vürtsika embusega lõppeda.
Ja lõpp. Jah, see on IPA. Vaikselt aga kindlalt hakkab kõik see humalakilode mõrusus ennast keele peale kokku korjama. Kui nüüd on kannatust oodata ennem järgmist lonksu, siis saab selle mõrkja meki muutumist nautida kohe mitme minuti jagu.
Ainult andmed
ABV: 9.5% OG: 19.6P FG: 2.6P IBU: 80 EBC: 9
